TALLINNA VANASADAMA REISITERMINAL (ID)
LÜHIKIRJELDUS JA EESMÄRK Kuigi võib öelda, et antud lahendus antud piirkonnas ja Eesti hõreasustuse kontekstis väga jõuline püstitab see töö siiski küsimuse, kas linn saaks areneda kaideni ja laevadeni. Luues olukorra, kus laevalt mahatulles astuvad inimesed otse linnaruumi, kus toimub tegevust, et enam poleks vaja läbida lõputupikkasid metalseid ja kõledaid tunneleid. Laevalt tulles võtab vastu soe ja tihedat sagimist täis linnaruum, mis aitaks ka Tallinnal areneda ja avada merd linnale ja linna merele ning looks uue linnaruumilise kvaliteedi nii siin elavatele inimestele kui läbi terminali reisijatele. PROJEKTI ANALÜÜS Antud projekt oli Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna magistritööks, mis koosneb kahest osast, teooriast ja arhitektuursest projektist, mis osalt toetud teooriale ning analüüsile, kuidas võiks oluliseim reisiterminal Eestis edasi areneda. Teoreetiline pool Magistritöö tegeleb peamiselt reisisadama terminaliruumiga, et leida terminali ja linna vahel uus side, kus terminali ümbermõtestamine loob uued võimalused mereäärse piirkonna arenguks. Seejuures on vaadeldud olulisi aspekte nii ajaloost kui tänapäevast, mis on mõjutanud sadama ja reisiterminali arengut. Vanasadama on linna arengus mänginud üht olulisemat rolli, peegeldades ühiskonnas toimuvaid muutusi. Areng algsest kaubasadamast, mis oli avatud ühiskonnale, suletud sõjasadamaks ning omakorda taas peamiselt kaubasadamaks, on tänapäevaks muutunud olulisemaks inimeste liikumist väljendavaks sõlmpunktiks Eestis. Terminalid kui sõlmpunktid on olnud läbi aega ühiskonnas muutustele esile kutsujad ja piirkonna arengut soodustavad infrastruktuuri rajatised. Nii omavad Vanasadama reisiterminalid potensiaali ruumilise ümber struktureerimise teel avada linna merele. Peegeldades seejuures inimeste vabadust liikuda ning olla ühendajaks maa ja mere vahel. Olulist rolli reisiterminali edasistes arengus mängib Tallinn-Helsingi liin. Mille vaheline inimeste liikumine on viinud linnade uue ruumilise käsitluseni, kus kerkib üles teema kaksiklinnast. Linnad, mis on erinevad, kuid milledel on ühine taristu, mis loob uued võimalused inimeste liikumiseks ning linnade ja majandussidemete arenguks. Et saavutada uusi ruumilisi arenguid ja sidusust kahe linna vahel on vaja lahti mõtestada terminal. Tuleb vaadelda tema toimivust praeguses avatud ja mobiilses (liikuvas) ühiskonnas ning leida talle uus väljendusviis, kus terminali ruum mittekohana muutub uutmoodi ruumiks. Kaotades barjääri linna ja laevade vahel, kus laevareis ei vaja pikalt planeerimist vaid otsused reisimiseks sünnivad spontaanselt ja laevade kohalolu linnas on selgelt tajutav. Nii saab Vanasdama reisisadam olla uue, 21. sajandi Tallinna arengumootoriks, avades linna merele ja tuues endaga kaasa uusi infrastruktuuri lahendusi linnaruumi. Terminal saab olla loomulik jätk linnast laeva, ruum, mis ei tekita ebameeldivus tunnet ja tahtmist mitte reisida. Sest vaid reisimist soodustav ruum, kus terminal on märkamatu osa laevaleminekust, saab endaga kaasa tuua uusi arenguid ja kvaliteeti reisimise juures. Seejuures saab terminal ja selle ümbrus olla Tallinna linnaruumi pikendus Helsingisse, millel võib olla võime soosida kahe linna oma vahelist põimumist ühtseks loomuliku jätkuvusega linnaruumiks, kus terminal ei ole takistus vaid jätk. See kõik tähendab seda, et oluline on säilitada kaubale ja reisjatel vedu kesklinnas sadamast, et tagada jätkusuutlik kiirus, sagedus ja odavus kahe linnavahel. See loob eelduse kahe linna koostöö suurenemisele, mis on oluline, et püsida tänapäeva kiiresti arenevas maailmas konkurentsis. PROJEKTI KOKKUVÕTE Magistritöö tegeleb Vanasadama reisterminalide lahendamisega, läbi mille avada linn merele ja luua võimalused linnaarenguks mereääres. Eesmärgiks on muuta sadam osaks avatud linnaruumist, kus avanevad vaated sadama tegevusele ja laevadele, mis ei oleks enam peidetud suurte laiuvate parklate ja aedade taha. Peamised muutused praeguse sadamaterritooriumiga, on sadama kaide ümber paigutatmine, tuues reisilaevad ühele poole kallast, mis avab ja struktuureerib ümber sadama ümbrust. Sellest tulenevalt on loodud uued infrastruktuuri ühendused sadama territooriumiga. Peamine rõhk projektis on suunatud terminalile ja selle sidumisele linnaruumiga. Terminalihoonet käsitlen kui linnatänava jätku, mis loob uued võimalused reisimiseks peamiselt Helsingi ja Tallinna vahelt. Ja läbi terminali ja tema ümbrusesse tekkiva ruumiga avan vaated merele ja laevadele, mis on oluliseks osaks Tallinnast. Terminali hoone muutub antud projekti käsitluses suureks struktuuriks, kus omavahel põimub terminal ja linnaruum. Terminali ümbermõtestamise ja struktureerimisega loon olukorra, kus linn saab jätkuda laevani, mis loob õhk õrna piiri laeva ja linnavahele. Laev jääb käegakatsutavasse kaugusesse. Linnaruumi jätkuvus seisneb tänavaruumi jätkuvusest laeva teenindava ruumi kohale, olles samal ajal ühenduses terminaliga sarnase arhitektuurselt käsiteldava ruumiga. Antud tänavat hoone kohal ümbritsevad avalikud-, äri- ja elamu pinnad, mis lubab luua olukorra, mis väljendab linnpürgimust mereni. Viies linna tänava läbi tehislikku keskkonna piirini, kus lõppeb maa ja algab meri. Tänavat ümbritsev tihedus on loodud piisavalt suureks, et tihedust mereääres ei looks vaid sinna juhuslikult sattuvad inimesed vaid seal töötavad ja elavad inimesed. Kuid samal ajal olles avatud ja pakkudes oma vaheldusrikast ruumi kõigile. Sellest tulenevalt loob terminal uue kuvandi linnaruumist, mis muutub loomulikuks linna pikenduseks Helsingiga. Luues võimalusi viia linnade vaheline areng uuele tasemele. Nii muutub terminal sidusa linnaruumiga ühe linna lõpetuseks ja teise alguseks. |