KOHILA SALUTAGUSE MÕISA ALAD
in cooperation with Aleksandr Zverev Võistlustöö pakub visiooni, kuidas arendada Salutaguse mõisa alade planeering toimivaks meeldivaks keskkonnaks. Nüüdseks unustusse vajunud mõisa süda äratatakse uuele elule uute funktsioonide ja uute siia tööle ja elama tulevate inimeste abil. Salataguse mõisa maad saavad selle projekti raames uue võimsa arengu. Mõisa pargist arendatakse uus ala keskus, mille ümber luuakse uus sünergia. Vana mõisa hoonestus küll ei taastata, kuid mõisa hoonete kontuurid säilitatakse ja eksponeeritakse nii välis- kui sisseruumis. Salataguse mõisa maade territoorium kujutab endast ühtset tervikut, mille potentsiaaliks on arenduse multifunktsionaalsus. Territooriumile on kavandatud erineva tüpoloogia ja funktsioonidega piirkonnad, mida ühendab neid läbiv haljasala – park. Kõige olulisem komponent antud lahenduse juures ongi viimati nimetatud park, kuna soovime rõhuda faktile, et käsitleme projektiga endise põllumajandusüksuse (mõisa) ala ja ümbrust. Me soovime võimalikult palju tuua esile looduse sees viibimise tunnet. Samas näidata, et see loodus on inimese käe läbi vormitud. Kui park on voolav ja eriilmeline, siis hoonestus on sellele vastandina lihtne ja selge. Välisviimistluse osas on igal alal oma lähenemine (vähem ja rohkem range, sõltuvalt funktsioonist), kuid mahuliselt ja konstruktiivselt on hoonete ülesehitus sarnane. Nõnda on võimalik luua justkui moodullahendus. Hooned on lahendatud kuubiku mahul. Keskuse suuremad hooned on kahe kuubiku suurused, segafunktsiooniga hooned ja korterelamud ühe kuubiku suurused. Lasteaia juures on samuti kaustatud ruudukujulist plaani, kuid hoone on madalam, kui eelnevad. Konkurssi ala koosneb neljast elemendist: kortermajade alas, sega funktsiooniga mõisa keskuse ala (pansionaat ja konverentsikeskus, söögikohad, ärid ja korterid), lasteaia territoorium, pargi ala koos infrastruktuuriga (teed, valgustus, välimööbel, rattateed). Järgnevalt on täpsemini lahti kirjutatud iga ala eraldi. KESKUSE LAHENDUS Arenduse keskus kujuneb endise mõisa keskusesse, kunagise peahoone asemele ja ümber. Lahenduse ettepanek on, et keskust loovad siin liikuvad inimesed ja tegevused, mitte üks tsentraalne hoone. Tähtis on liikumine. Seetõttu on keskuse aluseks võetud endise mõisa sissesõidu ringtee ja ümber selle loodud pargilik keskkonda kergliiklusteede ja hoonetega. Nagu varem mainitud, on peategelane planeeringu juures pargilik keskkond. See on see, mis tulevikus siia töötajaid, elanikke ja külalisi kutsub. Park on meditatiivne. Siin liigutakse jala ja seetõttu uuel mõisa keskuses ei ole läbivat sõiduteed. See lähenemine vähendab transiiti ja suurendab kergliiklusteede kasutamist. Ühtlasi võimaldab rahuliku keskkonna loomist. Mõisa keskuse juurde pääseb autoga kolmest küljest. Mööda mõisa ajaloolist peateed, tootmisala territooriumilt ja lasteaia territooriumilt. Kõik teed lõpevad teeringiga. Peamine pääs keskusesse, endine mõisa ettesõidu tee koos teeringiga on hooviala (kiiruse piirang 10 km/t). See lähenemine annab ka mootorsõidukiga lähenedes võimaluse siseneda vaimselt rahulikku pargilikku keskkonda. Keskuses on koondatud erineva funktsiooniga hooned. Hoonete paigutus on vaba ja osaliselt arvestab olemaolevat kõrghaljastust. Hooned koonduvad ümber endise mõisahoovi ringtee. Idapoole jäävad pansionaat, konverentsikeskus, gastronoomia hoone ning büroohooned. Büroopindade kasutajateks on nii kõrval asuva tootmispargi ettevõtted, kui ka teised ettevõtted. Büroohooned on tehtud paindlikuga planeeringuga, et oleks võimalik rentida üksikud ruumid, osa korrusest või terve korrus. Keskuse lääne osasse on planeeritud kortermajad, mille esimesel korrusele on paigutatud äripinnad. On võimalik võtta rendile osa korrusest või terve korruse. Äripinnad on mõeldud väikestele äridele – juuksur, kohvik, sajapood või muu Ideaalis on nende väikeäride omanikud-töötajad sama hoone elanikud. Hoonete teisel ja kolmandal korrusel asuvad igal korrusel 3 korterit (2 kahe magamistoaga ja 1 kolme magamistoaga korter). Korterite arvu ja suurust on võimalik täpsustada projekteerimise järgmises staadiumis. Keskuse hoonestus on range ja veidi klassitsistliku iseloomuga. Hoonete viimistluseks näeme ette vasest valtspleki, looduskivi ja tellise. Valtspleki asemel võib ka kasutada tellisplaate või kiudbetoon täismassplaate. Fassaadi kinnitused peavad olema varjatud ja ehituskvaliteet laitmatu. Keskuse hooned peavad endas edasi kandma väärikat mõisa pärandit. Hoonete sisustuses võiks olla avalike funktsioonide osas ühtlane, toetada välist arhitektuurilahendust ja olla väärikas. Kindlasti peavad lahendused olema kvaliteetsed. Parkimine on lahendatud väikestel platsidel (14-16 autot) majade vahel. Platside planeerimisel arvestatakse olemasoleva kõrghaljastusega. Illustratiivne materjal keskuse hoonestuse, hoonete plaanide ja planeeringu kohta on esitatud planšettidel 1, 2 ja 3. KORTERMAJAD Mõisa keskusest läände kujuneb kortermajade piirkond. See on rahulik elamise funktsiooni kandev ala. Siinsed hooned ja parkimisplatsid paigutatakse vabalt erineva nurga all piki tänavaid. Ala kagu osasse jääb suurem parkimisplats ala külastajale. Kõik parkimisplatsid kaetakse murukivi sillutisega, et neid võimalikult vähe pargi keskkonnas esile tuua. Korterite planeerimisel on arvestatud, et korterite aknad avanevad kahe ilmakaare suunas. Kõikidel korteritel on rõdud või terrassid. Hoone esimesel korrusel on eraldi ruum rataste ja lapsekärude hoidmiseks, elanike nõupidamise või teenindaja ruum ja kortermaja tehniline ruum. Esimesel korrusel on kolm kahe magamistoaga ruumi, teisel ja kolmandal korrusel on üks ühe magamistoaga korter ja kolm kahe magamistoaga korterit. Hooned on modernse iseloomuga ja vaba rõdude paigutus tekitab meeleoluka siili efekti. Hoonete viimistlusena kasutatakse erinevat tooni peitsitud termotöödeldud puitu. Rõdud ja aknaraamid on heledast puidust ja hoone koorik tumedast. Rõdude piireks kasutatakse metallvõre või kirgast klaasi. Illustratiivne materjal kortermajade plaanide ja planeeringu kohta on esitatud planšettidel 1 ja 3. LASTEAED Lasteaia ala jääb keskusest lõunasse. Lasteaia juurde pääseb nii jala kui autoga. Auto tee lõppeb teeringi ja peatumistaskuga. Lasteaia sissepääs asub hoone põhjapoolsest küljest (keskuse pool). Hoone ette tekkib väljak, mis on visuaalselt seotud mõisa keskusega. Väljakult pääseb kahelt poolt lasteaia katusele mööda kaldkatust, mis on osaliselt sulatatud olemasolevasse maastikku. Katuselt saavad näiteks vanemad piiluda lasteaia väiksesse sisehoovi. Katuse piire lahendatakse projekteerimise järgmises staadiumis. Katusele viivaid kaldpindu saab kasutada talvel lume olemasolul liumägedena. Lasteaia hoone on jaotatud neljaks plokiks: basseini- ja rühmaplokk, administratsiooni- ja rühmaplokk ja kaks rühmaplokki. Kokku mahub lasteaeda kuus laste rühma. Administratiivne osa ja ujula jäävad põhjapoolse väljaku äärde. Lasteaia sisehoov on osaliselt avatud ja seda saab kasutada erinevate ürituste jaoks. Lasteaia rühmad on koondatud paaris gruppidega, kus igas paaris pääseb eraldi oma hoovi. Lasteaia rühmade hoovid on orienteeritud kagusse, lõunasse ja edelasse. Hoone ülesehitus võimaldab seda vajadusel ka etapi kaupa ehitada. Esialgu loode ja kirde plokid (ujula, administratsioon, 2 rühma ja keskne kogunemisala). Seejärel on võimalik lisada kahe rühmaruumi kaupa kaks järgmist rühmaruumide plokki vastavalt elanike juurdekasvule ja lasteaiakohtade nõudlusele. Lasteaia välisviimistluseks kasutatakse termotöödeldud puitu ja klaasi. Hoone katus on osaliselt murukatus. Lasteaia rühmade ruumid on välisruumiga tugeva sideme loomise eesmärgil maani akendega. Soojema ilmaga ajal on aknad kaitstud räästa ja liigutatavate puitrestidega. Illustratiivne materjal lasteaia plaanide ja planeeringu kohta on esitatud planšettidel 1 ja 4. PARGIALA Terve ala planeerimisel me lähtume põhimõttest, et ei ole eraldi parkide krunte ja hoonestatud krunte, vaid terve ala on üks suur park. Ala läbivad erinevad kergliiklusteed, kus saab jalutada, sõita rattaga, mängida palli. Pargi territooriumile on projekteeritud pingid, väikevormid ja välisvalgustus. Pargiala olemasolev kõrghaljastus maksimaalselt säilitatakse ja korrastatakse. Kergliiklusteed sillutatakse vastavalt kergliiklustee tüübile (näiteks jooksu- ja kõnnirajad pehme kattega, sõidurajad tugeva kattega). Maastikuline lahendus on minimalistlik ja funktsionaalne. Väikevormide (pingid, rattahoidjad, prügikastid) ja välisvalgustite valikul näeme ette eesti disaini tooted, mis toetaks koha identiteeti ja annab meelitava sõnumi kohalikule tootjale, et see on see koht, kus teda soovitakse oma äri looma. |